Mõtlesin, et kirjutan ka üles on reisimuljed. Alustaks siis
kohalejõudmisest. Gert ja Kristin viisid mu lennujaama ja just, kui olin
väravasse astumas üllatasid Andra ja Sven mind seljatagant.
See oli nii armas üllatus! Kahju, et Eelika, Dagmar ja Rannes õigeks ajaks ei
jõudnud, aga varsti näeme;).
Lennukis oli väga ebamugav, magada ei saanud ja pea valutas.
Õnneks oli Luton’i lennujaam päris lihtne, sain seal täitsa hakkama ja jõudsin
lõpuks ka õige bussi peale. Bussis istus mu kõrvale üks tore eestlane, kes on
minuga samas punktis – otsib tööd ja elamist ja kõik muud jamad, mis nende
asjadega kaasnevad. Ehk me veel isegi kohtume. ;) Kui bussiga Victoriasse
jõudsin, aitas üks tore eestlsest tudeng mul taksopeatuse üles leida, aga ma ei
jõudnud talle isegi aitäh öelda, kuna pidin ruttu takso peale saama, igatahes
AITÄH Sulle! Taksojuht sõitis majast mööda, tegi tiiru ja siis tuli tagasi, tal
läks vist natuke sassi:D. Siis üks onu aitas mu suurte kodinatega õige maja ja
ukse ette, aga võtit ei olnud. Ootasin ühe maja ees, teise maja ees. Keegi
vastu ei võtnud ja kedagi kuidagi kätte ei saanud, nii ma siis ootasin kuni
tuli üks onu, kellelt ma palusin ennast väravast sisse lasta ja küsisin korteri
asukohta ja ,ups, tuli välja, et see sama onu peatud seal samas minu sugulase
korteris.. Vedas, et õigelt onult oskasin kogemata küsida:D Ja nüüd sain ma
veel teada, et mu sugulane ei ootanudki mind tänaseks.. Nii ma siis lõdisen,
istun võõra onu seltsis, kes polegi enam nii võõras ja mulle teed tegi, ja
kirjutan hetkel word’is, kuna mul pole internetiparooli.
PS. Inimesed on siin tõesti väga sõbralikud ja abivalmid! J
Homme vist tuleb väga tegus päev, kuigi selline tunne on, et
tahaks terve päeva magada:D
No comments:
Post a Comment